Miks minu kass ei taha toortoitu?

Kass sööb seda, millega ta on harjunud

Kui kass on aastaid söönud kuivtoitu või konservi, võib värske liha tunduda talle võõras.

Krõbinatel on tugev lõhn ja kindel maitse. Toores liha lõhnab ja tundub suus hoopis teistsugune.

Kassi söömisharjumused kujunevad juba noorena. Kui ta pole harjunud liha sööma, ei pruugi ta seda esialgu isegi toiduks pidada.

Kass ei vali alati seda, mis talle kõige paremini sobib. Ta valib sageli selle, millega on harjunud.

Kass on loodud sööma saakloomi

Kass on kitsalt kohanenud lihasööja. Tema seedimine ja ainevahetus on kujunenud väikeste saakloomade söömiseks.

Looduses saab kass saagist liha, rasva, luid, siseelundeid ja suure osa vajalikust veest.

Kuivtoit erineb sellest märgatavalt. See sisaldab vähe vett, on tugevalt töödeldud ja sisaldab sageli palju tärklist.

Kuigi tasakaalustatud kuivtoit võib katta kassi teadaolevad toitainete vajadused, ei tähenda see, et see arvestaks kõigi tema loomulike vajadustega.

Terve kass ei ole lihtsalt kass, kellel pole nähtavaid haigustunnuseid.

Miks on soolestiku mikrobioom oluline?

Kassi soolestikus elab tohutu hulk mikroorganisme, mis aitavad toitu seedida, kaitsta haigustekitajate eest ja reguleerida immuunsüsteemi.

Seda kooslust nimetatakse mikrobioomiks.

Toit mõjutab otseselt seda, millised mikroorganismid soolestikus elavad ja kuidas nad toimivad.

Kui mikroobikoosluse talitlus on häiritud, nimetatakse seda düsbioosiks.

Düsbioos võib nõrgestada soolestiku kaitsevõimet, häirida immuunsüsteemi tööd ja olla seotud krooniliste terviseprobleemidega.

Pikaajaline sobimatu toitmine võib olla üks düsbioosi kujunemist soodustavatest teguritest. Kuivtoidu mõju mikrobioomile on teada, kuid pole tõestatud, et iga kuivtoit põhjustab kõigil kassidel düsbioosi.

Seepärast pean oluliseks hinnata kassi toitmist ka tema evolutsiooniliste vajaduste seisukohalt, mitte ainult selle järgi, kas ta sööb ja püsib normaalkaalus.

Kuidas harjutada kassi toortoiduga?

Kõige tähtsam on kannatlikkus.

Alusta imeväikesest lihatükist tema tavapärase toidu kõrval. Lase kassil seda nuusutada ja uurida.

Kui ta ei söö, proovi järgmisel päeval uuesti.

Mõni kass harjub mõne päevaga, teine vajab nädalaid. Proovida võib nii peeneks hakitud liha kui ka väikeseid lihatükke.

Ära kunagi jäta kassi nälga selleks, et ta hakkaks toortoitu sööma.

Kui kass keeldub ka oma tavapärasest toidust, oksendab, kaotab kaalu või tal on kõhulahtisus, tuleb otsida põhjust tema tervisest, mitte pidada teda lihtsalt pirtsakaks.

Kui kass pole 24 tundi söönud, pöördu loomaarsti poole. Haigete ja ülekaaluliste kasside puhul võib abi vaja minna varem.

Kas toortoit sobib igale kassile?

Saagipõhine toortoit arvestab kassi loomuliku toitumisega, kuid peab olema õigesti koostatud ja sisaldama kõiki vajalikke toitaineid.

Ainult lihast ei piisa. Samuti tuleb arvestada toore toidu võimalike haigustekitajatega.

Toortoit ei ole iseenesest krooniliste haiguste ravi ning selle paremust tasakaalustatud kuumtöödeldud toidu ees pole kõigis tervisenäitajates tõestatud.

Ära pea oma kassi lihtsalt pirtsakaks

Kui kass ei taha toortoitu, võib põhjus olla harjumuses. Aga kui tal esineb ka isutust, oksendamist või muid korduvaid terviseprobleeme, tasub uurida tema seedetrakti seisundit.

Olen loomaarstina veendunud, et haiguste ennetamine algab looma tegelike vajaduste mõistmisest.

Me ei peaks ootama, kuni kass haigeks jääb, et küsida, kas tema toit talle tõepoolest sobib.