Miks ma kasutan loomaarstitöös tehisintellekti?

Kõik algab lemmiklooma terviseloost

Minu poole pöördutakse sageli tervisemuredega, mis on kestnud juba pikemat aega võik kipuvad korduma. Kassil on kord kõht lahti, siis jälle korras. Koer sügab ennast, saab ravi, mõneks ajaks läheb paremaks ja siis algab kõik uuesti.

Mõnikord on loomavanem käinud juba erinevates kliinikustes. Tehtud on uuringuid, proovitud erinevaid ravimeid ja vahetatud toitu. Ometi pole selge, miks probleem tagasi tuleb.

Sellisel juhul tahan kõigepealt aru saada, mis on seni toimunud. Millal haigustunnused algasid? Kas enne seda oli muutus looma toidus või elukeskkonnas? Millised uuringud on tehtud? Mis ravist oli abi ja kui kauaks?

Need võivad tunduda lihtsad küsimused, kuid vastused on sageli laiali erinevates dokumentides või lihtsalt loomapidaja mälus.

Seepärast palungi enne nõustamist täita põhjaliku terviseloo. See annab mulle võimaluse patsiendiga tutvuda enne, kui hakkame tema pidajaga võimalikke lahendusi arutama.

Kus tuleb mängu tehisintellekt?

Kasutan tehisintellekti eelkõige selleks, et terviseloos olevat teavet korrastada.

Kui loomal on mitme aasta pikkune haiguslugu, võib selles olla palju üksikasju. Mõni sümptom on tekkinud enne toiduvahetust, mõni pärast ravimikuuri. Mõni probleem kordub aga kindla aja tagant.

Tehisintellekt aitab suurest teabehulgast ülevaadet koostada ja juhib vahel tähelepanu küsimustele, mida tasuks esmalt lähemalt uurida. See on kasulik, sest siis jääb mulle rohkem aega pühenduda asja sisulisele hindamisele.

Aga siin on oluline teha vahet: seose märkamine ei tähenda veel põhjuse leidmist.

Kui näiteks kassi seedehäired algasid pärast antibiootikumikuuri, võib tekkida küsimus, kas muutunud on tema soolestiku mikrobioom. See on mõistlik uurimissuund, kuid ei tõesta, et just mikrobioomi muutus põhjustab sümptomeid. Sama haiguspildi taga võivad olla hoopis teised põhjused.

Tehisintellekt võib pakkuda usutavaid selgitusi ka siis, kui nende kinnitamiseks pole piisavalt tõendeid. Seetõttu ei võta ma selle järeldusi tõe pähe.

Mida arvuti ei tea?

Üks minu jaoks oluline erinevus on see, et loomaarst peab oskama hinnata ka seda, mida haigusloos kirjas ei ole.

Loomapidaja ei pruugi pidada mõnda muutust oluliseks. Näiteks seda, et kass on hakanud rohkem vett jooma, sööb tavapärasest aeglasemalt või ei hüppa enam nii meelsasti aknalauale. Vestluse käigus võivad just sellised tähelepanekud osutuda tähtsaks.

Samuti ei saa üksnes kirjaliku terviseloo põhjal looma läbi vaadata, hinnata tema tegelikku seisundit ega kõiki võimalikke haigusi välistada.

Kui kassil on krooniline kõhulahtisus, ei saa ma eeldada, et põhjuseks on toitumine või mikrobioomi häire, kuigi need teemad mulle erialaselt huvi pakuvad. Arvestada tuleb ka muude haigustega ning vajadusel soovitada täiendavaid uuringuid.

Minu ülesanne on otsustada, millised oletused on põhjendatud ja millised vajavad kontrollimist.

Kas ma usaldan tehisintellekti?

Usaldan seda teatud ülesannete täitmisel, kuid mitte pimesi.

Olen näinud, kui veenvalt võib tehisintellekt esitada ka ekslikku teavet. Mõnikord on vastus ladus ja enesekindel, kuid lähemal kontrollimisel selgub, et mõni oluline asjaolu on täiesti tähelepanuta jäänud.

Seepärast suhtun selle pakutud selgitustesse samamoodi nagu muudesse kontrollimist vajavatesse väidetesse. Küsin, millel järeldus põhineb. Kas see sobib kokku patsiendi haiguslooga? Kas olemas on usaldusväärsed teaduslikud andmed? Millised muud võimalused võivad kõne alla tulla?

Kui vastus pole selge, tulebki seda tunnistada. Loomaarstina ei pea ma teadma kohe vastust igale küsimusele. Küll aga pean oskama eristada seda, mida me teame, sellest, mida alles oletame.

Miks ma üldse kasutan tehisaru?

Sest krooniliste tervisemuredega tegelemine nõuab aega ja tähelepanu. Mida paremini on varasem teave korrastatud, seda lihtsam on keskenduda küsimustele, millele pole veel vastust.

Ma ei taha, et nõustamine kuluks peamiselt sellele, et püüame meenutada, millal üks või teine ravim määrati või millal sümptomid esimest korda tekkisid. Eelistan selle töö võimalikult palju ära teha enne nõustamist.

Tehisintellekt aitab mind selles, kuid ei muuda minu töö põhimõtet: kõigepealt tuleb püüda probleemist aru saada, alles siis otsustada, mida edasi teha.

Ja mõnikord on kõige mõistlikum järgmine samm hoopis täiendav uuring või looma läbivaatus kliinikus.

Kõige tähtsam on ikkagi koostöö loomapidajaga

Loomapidaja tunneb oma looma harjumusi ja igapäevast käitumist. Mina saan lisada veterinaarmeditsiinilised teadmised, kliinilise kogemuse ja oskuse hinnata võimalikke haiguspõhjusi. Tehisintellekt on selles töös üks abivahend teiste seas.

Ma ei arva, et loomapidaja peaks tehisintellekti tingimata usaldama. Pigem peaks tal olema võimalik aru saada, kuidas tema looma tervise kohta järeldusteni jõutakse ja millel soovitused põhinevad.

Minu jaoks ei ole oluline, kui palju tehisintellekti ma kasutan. Oluline on, kas see aitab mul oma tööd paremini teha.