Kass ei söö? Probleem võib peituda soolestiku düsbioosis

Oma loomaarstitöös näen, kui kergesti võib tähelepanuta jääda üks oluline küsimus: mis toimub selle kassi soolestikus?

Düsbioos – sageli märkamata probleem

Kassi soolestikus elab tohutu hulk mikroorganisme, mis osalevad seedimises, mõjutavad immuunsüsteemi ja suhtlevad närvisüsteemiga.

Kui selle mikroobikoosluse koostis või talitlus häirub, räägime düsbioosist.

Krooniliste seedetraktihaigustega kassidel leitakse düsbioosi sageli. See võib olla seotud iivelduse, kõhulahtisuse, oksendamise, kaalulanguse ja söögiisu vähenemisega.

Oluline on mõista, et kass ei pea oksendama ega kõhulahtisuse all kannatama, et tema seedetraktis oleks probleem.

Mõnikord on esimeseks märgiks just muutunud söögiisu.

Kas kuivtoit võib probleemi süvendada?

Kass on kitsalt kohanenud lihasööja. Tema loomulik toit koosneb peamiselt veest, loomsetest valkudest ja rasvadest ning sisaldab väga vähe tärklist.

Tavapärane kuivtoit erineb sellest märkimisväärselt.

Uuringud näitavad, et kuiv- ja märgtoidul olevate kasside soolemikrobioom võib olla oluliselt erinev. Toit ei mõjuta ainult seda, milliseid toitaineid kass saab, vaid ka seda, millised mikroorganismid tema soolestikus elavad ja mida nad seal toodavad.

See ei tähenda, et iga kuivtoitu sööv kass oleks haige. Samuti ei saa väita, et kuivtoit põhjustab alati düsbioosi.

Kuid kui kassil esinevad korduvad seedehäired või isutus, ei saa minu hinnangul tema igapäevast toitu ja mikrobioomi tähelepanuta jätta.

Kass ei ole tingimata pirtsakas

Olen sageli kuulnud, et kass on lihtsalt toidu suhtes valiv.

Vahel võibki nii olla. Kuid kass, kes tahab süüa, ent loobub pärast nuusutamist või paari ampsu, võib tegelikult tunda iiveldust.

Märgid võivad olla vaevumärgatavad:

• Kass läheb sööma, kuid pöörab pea ära.
• Sööb tavapärasest vähem või jätab toitu alles.
• Söögiisu kõigub päevade kaupa.
• Limpsib huuli või neelatab sagedasti.
• Oksendab aeg-ajalt või kaotab tasapisi kaalu.

Sellisel juhul ei pruugi järjekordne toiduvahetus probleemi lahendada.

Mida mina sellisel juhul uuriksin?

Korduva isutusega kassi puhul huvitab mind lisaks tavapärasele tervisekontrollile tema toitumine, varasemad haigused, ravimite kasutamine ja seedetrakti seisund.

Eriti oluline on teada, kui palju kass sööb kuivtoitu, kas ta on saanud antibiootikume ning kas tal esineb ka muid, esmapilgul vähetähtsaid sümptomeid.

Vajadusel saab hinnata ka soolestiku mikrobioomi.

Samas ei tohi kõiki isutuse juhtumeid düsbioosi arvele kirjutada. Põhjuseks võivad olla ka hambavalu, neeruhaigus, pankreatiit või muud haigused.

Düsbioos ei ole diagnoos, mida saaks panna üksnes söögiisu muutuse põhjal.

Soolestiku tervis algab toidust

Minu jaoks on kassi toitumine tervisekäsitluse oluline osa, mitte kõrvaline küsimus.

Eelistan kassile tema loomulikele vajadustele vastavat, loomsete valkude rikast ja niisket toitu. Üks võimalus on tasakaalustatud saagipõhine toortoit.

See ei ole imeravim ega tähenda, et toortoidule üleminek kõrvaldaks düsbioosi. Samuti tuleb arvestada toortoidu mikrobioloogiliste riskidega.

Haige või juba isutu kassi puhul on esmatähtis tagada piisav energiatarbimine, leevendada iiveldust ja selgitada välja probleemi põhjus.

Kui kass ei söö, ei piisa alati küsimusest, mida talle järgmisena pakkuda. Tuleb mõista, miks ta süüa ei taha.

Ja korduvate probleemide korral võib vastus peituda soolestikus.

Millal loomaarsti poole pöörduda?

Kui kass ei söö üldse, tuleb loomaarstiga ühendust võtta viivitamata. Kassidel võib pikem söömata olek põhjustada tõsiseid tüsistusi, sealhulgas maksa rasvväärastust.

Kui sinu kassi söögiisu kõigub, ta oksendab korduvalt või tema kehakaal langeb, tasub põhjust põhjalikumalt uurida.