Kui kass ei söö – kas põhjus võib alata soolestikust?

Kass nuusutab toitu ja kõnnib minema. Mõni päev varem sõi ta veel normaalselt. Vahel kaasneb oksendamine, pehme väljaheide või kaalulangus, vahel ei paista esialgu midagi muud valesti olevat.

Isutust käsitletakse tavaliselt sümptomina, mille taga võivad olla väga erinevad haigused. See on õige. Kuid üks valdkond väärib kasside puhul senisest rohkem tähelepanu.

Toitumise, soolestikus elavate mikroobide ja seedetrakti tervise omavaheline seos.

Toit on üks kõige tugevamaid soolemikrobioomi kujundajaid. Soolemikrobioom on soolestikus elavate mikroobide kooslus, mis reageerib sellele, millised toitained jämesoolde jõuavad ning kui palju vett, valku, rasva ja tärklist toit sisaldab.

Uuringutes on kuiv- ja märgtoitu söövatel kassidel leitud selgelt erinev mikroobne profiil. Kuivtoiduga on seostatud teistsugust fermentatsiooniprofiili ja mõnedes töödes ka madalamat mikroobset mitmekesisust.

Kuivtoit sisaldab tehnoloogilistel põhjustel üldjuhul rohkem tärklist kui kassi loomulik saak: ekstrudeeritud graanul vajab struktuuri hoidmiseks süsivesikurikast komponenti.

Küsimus ei ole ainult selles, milliseid toitaineid kass toidust saab, vaid ka selles, millist mikroobset ökosüsteemi tema toit seedetraktis toetab.

Kuivtoidu söömine ei tähenda automaatselt, et kassil on seedetrakti haigus või düsbioos. Küsimus muutub eriti oluliseks siis, kui esinevad korduvad või kroonilised sümptomid. Vaata ka üldist ülevaadet mikrobioomist ja tervisest.

Mikrobioomi erinevus ei võrdu automaatselt haigusega. Kaks tervet kassi võivad erineva toidu tõttu omada üsna erinevat mikroobikooslust.

Düsbioosi all mõistetakse mikroobikoosluse koostise või funktsiooni muutust, mis seostub seedetrakti normaalse talitluse häirumisega.

Kroonilise enteropaatiaga ehk pikaajalise seedetrakti haigusega kassidel on uuringutes leitud:

• muutunud bakteripopulatsioone;
• kõrgemat düsbioosi indeksit;
• väiksemat mikroobset tasakaalu ja mitmekesisust.

Sõnastus „halb bakterite tasakaal“ on eksitav. Täpsem on rääkida mikrobioomi tasakaalutusest või mikrobioomi funktsionaalsest muutusest – muutub see, mida mikroobid soolestikus toodavad, mitte lihtsalt see, kes seal elavad.

Seedetrakt ei tööta isoleeritult. See suhtleb pidevalt:

• närvisüsteemiga;
• immuunsüsteemiga;
• hormonaalse süsteemiga;
• ning mikroobide ainevahetusproduktide kaudu kogu organismiga.

Seda kahesuunalist sidet nimetatakse soole–aju teljeks. Sellest räägib pikemalt eraldi artikkel mikrobioomi–soole–aju teljest.

Kui see süsteem on häiritud, võivad tagajärjeks olla:

• iiveldus;
• kõhu ebamugavus;
• muutunud seedetrakti motoorika;
• põletik;
• oksendamine;
• kõhulahtisus;
• kaalulangus;
• söögiisu vähenemine.

Kliiniliselt on oluline üks nüanss: iiveldus ei pea kassil tähendama oksendamist.

Kassi loomulik saak sisaldab:

• rohkelt loomset valku;
• loomset rasva;
• palju vett;
• väga vähe tärklist.

Kass on kitsalt kohanenud lihasööja – tema ainevahetus eeldab pidevat loomse valgu voogu ja toidust saadavat niiskust. Sellest räägib täpsemalt artikkel kassist kui kitsalt kohanenud lihasööjast.

Tänapäevane ekstrudeeritud kuivtoit erineb kassi loomulikust saagist nii niiskuse, töötlemisastme kui ka süsivesikute sisalduse poolest. Kass suudab kuumtöödeldud tärklist seedida, kuid tema loomulik ainevahetus ja toitainevajadus on kujunenud loomse saagi söömiseks, mitte tärkliserikka toidu tarbimiseks.

Krooniline seedetrakti probleem ei pea väljenduma tugeva kõhulahtisuse ega sagedase oksendamisena. Varased tunnused on sageli tagasihoidlikud:

• kass jätab osa toitu alles;
• sööb aeglasemalt;
• muutub valivaks;
• söögiisu kõigub;
• oksendab aeg-ajalt;
• kaal langeb tasapisi;
• väljaheide muutub;
• kass tundub mõnel päeval „pirtsakam“.

Korduvat söögiisu muutust ei tasu automaatselt pidada käitumuslikuks pirtsutamiseks.

Kui isutusele lisandub korduv oksendamine, tasub lugeda ka artiklit korduvast oksendamisest kassil.

Antibiootikumravi võib muuta seedetrakti mikrobioomi ning seda tasub krooniliste seedetrakti sümptomite anamneesis arvesse võtta. See ei tähenda, et vajalikust ravist tuleks loobuda.

Kasulikud küsimused:

• Kas kass on viimastel kuudel saanud antibiootikume?
• Kas pärast ravi muutus söögiisu või seedimine?
• Kas muutused püsisid ka pärast ravi lõppu?

Antibiootikumid ei põhjusta alati pikaajalist düsbioosi – paljudel loomadel taastub kooslus. Vaata ka ravimeid ja mikrobioomi taastumist.

Söögiisu vähenemine on üldine sümptom. Võimalike põhjuste hulgas on:

• hambavalu;
• suuõõne põletik;
• neeruhaigus;
• pankreatiit;
• maksahaigus;
• kasvajad;
• infektsioonid;
• valu;
• ninakinnisus;
• ravimite kõrvaltoimed;
• stress;
• muud süsteemsed haigused.

Düsbioosi ei saa diagnoosida ainult selle põhjal, et kass ei söö.

Pikem söömata olek on kassile ohtlik maksa rasvväärastuse (feline hepatic lipidosis) riski tõttu. Risk on suurem, kui:

• kass on ülekaaluline;
• isutus on täielik;
• kehakaal langeb kiiresti.

Valitud juhtudel võib olla põhjendatud ka seedetrakti mikrobioomi hindamine.

Mikrobioomi ei saa käsitleda toitumisest lahus. Pikaajalise toitumise põhimõtted, mis toetavad kassi seedetrakti:

• loomse valgu rikas;
• loomse rasva sisaldusega;
• kõrge niiskusesisaldusega;
• minimaalselt töödeldud;
• vähese tärklisesisaldusega.

Saagipõhine toortoit on üks võimalus pakkuda kassile toitu, mis läheneb tema evolutsioonilisele toitaineprofiilile. See ei ole ravi: toortoit ei ravi düsbioosi ega isutust. Praktilise poole kohta vaata toortoitmise aluseid ja kassi toortoidu valimist.

Pikemas plaanis on eesmärk toetada organismi loomulikku vastupanuvõimet, mitte lihtsalt vahetada toidumarki.

Kui kass ei söö, küsime sageli: „Kuidas ta uuesti sööma saada?“

Sama oluline küsimus on: „Miks ta söögiisu kaotas?“

Krooniliste või korduvate probleemide puhul lisandub kolmas küsimus: „Milline on selle kassi toitumine ja seedetrakti mikrobioomi seisund?“

Me teame, et toitumine mõjutab tugevalt kassi soolemikrobioomi ning et krooniliste seedetraktihaigustega kassidel esineb düsbioosi sageli. Kas kuivtoidust põhjustatud düsbioos on kasside isutuse kõige sagedasem algpõhjus, sellele teadus veel lõplikku vastust ei anna. Kuid toitumise, mikrobioomi ja seedetrakti tervise seost ei ole põhjust isutu kassi puhul tähelepanuta jätta.

Artikli teaduslikud allikad on loetletud allpool viidete plokis – need viivad eelretsenseeritud uuringutele ja veterinaarsetele ülevaadetele.