Kassid · tervis ja käitumine
Kassi stress ei ole ainult käitumisprobleem
Kass võib olla stressis ka siis, kui ta ei näe välja hirmunud ega närviline.
Ta võib lihtsalt hakata rohkem peituma, vähem sööma, ennast rohkem lakkuma või sagedamini liivakastis käima. Mõnel kassil võivad korduda oksendamine, kõhulahtisus või põieprobleemid.
Seetõttu ei tasu stressi vaadata ainult käitumise küsimusena.
Pikaajaline stress võib mõjutada ka kassi füüsilist tervist.
Miks kass üldse stressi satub?
Kassile on oluline, et tema elu oleks võimalikult etteaimatav ja et tal oleks võimalus ise valida, kus puhata, kuhu peituda ja millal teistega suhelda.
Stressi võivad põhjustada näiteks:
- uus kass või koer kodus
- pinged mitme kassi vahel
- kolimine või remont
- tugevad või ootamatud helid
- võõrad inimesed
- omaniku päevakava muutumine
- liiga vähe peidukohti
- konkurents toidu, vee või liivakasti pärast
Sama olukord ei mõju kõigile kassidele ühtemoodi. Üks kass kohaneb kiiresti, teine võib sama muutust väga raskelt taluda.
Kuidas stress kassil välja paistab?
Stressis kass ei pruugi olla nähtavalt ärev.
Märgid võivad olla hoopis:
- söögiisu vähenemine
- rohkem peitumist
- tavalisest suurem valvsus
- ülemäärane lakkumine
- ärrituvus
- urineerimine väljapoole liivakasti
- sage liivakastis käimine
- oksendamine või kõhulahtisus
- muutunud aktiivsus või suhtlemine
Stress ja põieprobleemid
Üks tuntumaid näiteid stressi mõjust kassi tervisele on kasside idiopaatiline põiepõletik ehk FIC.
Selle korral võivad kassil tekkida valulik urineerimine, sage liivakastis käimine või veri uriinis, kuid uuringutega ei leita alati üht kindlat põhjust.
Stress võib olla üks teguritest, mis haigushoo vallandab või seda süvendab.
Seetõttu ei piisa alati ainult põie ravimisest. Mõnikord tuleb vaadata ka seda, mis toimub kassi igapäevases elus: kas tal on turvaline puhkekoht, piisavalt liivakaste, oma söömisala ja võimalus teistest loomadest eemalduda.
Stress võib mõjutada ka seedimist
Aju ja seedetrakt suhtlevad omavahel pidevalt. Seda nimetatakse soole-aju teljeks.
Lihtsamalt öeldes tähendab see, et see, mis toimub kassi närvisüsteemis, võib mõjutada tema seedimist – ja vastupidi.
Pikaajaline stress võib mõjutada soolestiku liikumist, tundlikkust, immuunreaktsioone ja ka seal elavaid mikroobe. Kasside puhul uuritakse neid seoseid jätkuvalt ning kõiki mehhanisme ei ole veel täielikult mõistetud.
See ei tähenda, et iga seedehäire oleks stressist või düsbioosist. Pigem tasub korduvate probleemide puhul vaadata pilti tervikuna. Lisateavet annavad artiklid mikrobioomist ja tervisest, kassi seedimisest ning kassi isutusest ja düsbioosist.
Ka söömine peab tunduma turvaline
Kassi jaoks ei ole tähtis ainult see, mida ta sööb. Tähtis on ka see, kus ta sööb ja mis tema ümber sel ajal toimub.
Kui teine kass valvab toidukaussi, koer kõnnib pidevalt mööda või kauss asub mürarikkas läbikäigukohas, võib kass süüa vähem või liiga kiiresti.
Mitme kassiga kodus ei tähenda kõrvuti asetatud toidukausid tingimata, et kassid tahavad koos süüa.
Sageli on parem anda kassidele võimalus süüa rahulikult ja teineteisest eraldi.
Viis asja, mida kass vajab
Hea keskkond ei tähenda ainult seda, et kassil on toit ja liivakast.
Kass vajab ka:
1
Turvaline koht
Koht, kuhu kass saab vajadusel eemalduda ja kus teda ei häirita.
2
Eraldi ressursid
Toit, vesi, liivakastid ja puhkekohad ei peaks kõik olema ühes kohas ega tekitama kasside vahel konkurentsi.
3
Võimalus mängida ja jahti pidada
Kass vajab võimalust otsida, hiilida, püüda, ronida ja oma loomulikku jahikäitumist kasutada.
4
Valikuvõimalus suhtlemisel
Kass peaks saama ise otsustada, millal ta soovib inimese või teise loomaga kontakti.
5
Rahulik keskkond
Arvesta, et kassi kuulmine ja haistmine on inimese omast tundlikumad.
Eriti tubase kassi puhul tuleb neid võimalusi teadlikult pakkuda.
Kui kassil on korduv tervisemure, küsi kahte asja
Esimene küsimus on:
Mis haigus kassil on?
Aga vahel tasub küsida ka:
Kas tema elus on midagi, mis võib probleemi pidevalt üleval hoida?
See ei asenda diagnoosi ega ravi. Kuid krooniliste ja korduvate tervisemurede korral võib just see küsimus aidata märgata midagi, mis muidu jääks tähelepanuta.
Kui kassil esineb korduvalt isutust, oksendamist, kõhulahtisust, põieprobleeme või seletamatuid käitumismuutusi, tasub tema tervist vaadata tervikuna.
Järgmine samm
Kas sinu kassil on korduvad tervisemured?
Kirjelda oma lemmiku muret ja alusta terviseloo koostamist.
Alusta oma lemmiku mure lahendamist5 asja, mida oma kassil ja koeral kord kuus jälgida
Saada endale tasuta kontroll-leht ja praktilised juhised, mis aitavad kassi ja koera tervises muutusi märgata enne, kui need probleemiks kasvavad.