Nahk ja allergiad
Miks koer või kass pidevalt sügeleb?
Krooniline sügelus on sümptom, mitte diagnoos. Kõige sagedasemad põhjused on parasiidid, atoopiline dermatiit, toiduülitundlikkus ning teisesed baktereid ja pärmseeni hõlmavad nahainfektsioonid. Kuna põhjused kattuvad, vajab püsiv sügelus samm-sammulist välistamist, mitte ühte ravikuuri.
Kas sügelus kaob raviga, kuid tuleb mõne nädala või kuu pärast tagasi? Korduva sügeluse puhul ei piisa alati järgmise ägenemise ravimisest – oluline on välja selgitada, mis probleemi käivitab või üleval hoiab.
Loomaarst Kenno Ruul
Kas see tundub tuttav?
Kui sama muster kordub, tuleb vaadata kaugemale üksikust ägenemisest ja uurida, mis probleemi põhjustab või seda uuesti käivitab.
Millal ei ole sügamine enam normaalne?
Aeg-ajalt sügamine kuulub nii koera kui kassi normaalse käitumise juurde. Tähelepanu vajab olukord, kus loom:
- sügab ennast korduvalt päeva jooksul;
- lakub või närib pidevalt käppasid;
- hõõrub nägu või kõrvu;
- raputab sageli pead;
- lakub kõhtu, külgi või jäsemeid nii palju, et karv hõreneb;
- tekitab endale kratsides haavu;
- kannatab korduvate kõrvapõletike all;
- nahk muutub punetavaks, tumedaks, paksenenuks või ebameeldiva lõhnaga;
- paraneb ravi ajal, kuid probleem tuleb hiljem tagasi.
Tähelepanu kassiomanikule
Kassidel ei väljendu sügelus alati nähtava kratsimisena. Mõnikord on peamine tunnus liigne lakkumine ja sellest tekkinud karvutud piirkonnad.
Sügelus on sümptom, mitte diagnoos
Krooniline sügelus ei ole diagnoos. See on sümptom, mille põhjuse leidmine nõuab sageli mitme võimaliku teguri järjestikust välistamist.
Praktikas tuleb kroonilise sügeluse puhul kaaluda korraga mitut võimalikku tegurit. Sageli on neid rohkem kui üks.
Välisparasiidid
Kirbud ja lestad põhjustavad väga tugevat sügelust. Kirbuallergilise looma puhul kutsub probleemi esile ka vähene kokkupuude kirpudega.
Bakteriaalsed ja pärmseente infektsioonid
Põletikuline ja kahjustunud nahk soodustab sekundaarseid infektsioone, mis võimendavad omakorda sügelust.
Keskkonnaallergeenid
Koer või kass reageerib keskkonnas leiduvatele allergeenidele. Koertel on oluline kroonilise sügeluse põhjus atoopiline dermatiit.
Toiduga seotud reaktsioonid
Osal loomadest on krooniline sügelus seotud toiduga. Toiduallergiat ei tohi diagnoosida lihtsalt erinevaid toite järjest proovides. Selle hindamiseks kasutatakse kontrollitud eliminatsioonidieeti ja sellele järgnevat provokatsiooni.
Miks tuleb sügelus pärast ravi tagasi?
Sügeluse nõiaring
- 1Sügelus
- 2Kratsimine ja lakkumine
- 3Nahabarjääri kahjustus
- 4Põletik / sekundaarne infektsioon
- 5Veel tugevam sügelus
↺ ja tagasi algusesse — tsükkel kordub
Ravi vähendab sügelust edukalt ning see on looma heaolu seisukohalt oluline. Probleemi kordumine ei tähenda tingimata, et eelnev ravi oli vale.
Kroonilise probleemi puhul tuleb aga hinnata ka seda, mis sügelust põhjustab või seda pidevalt uuesti käivitab.
Näiteks võib bakteriaalne nahapõletik saada edukalt ravitud, kuid kui selle taga olev allergiline haigus jääb alles, kordub infektsioon sageli hiljem. Sellest, miks antimikroobne ravi sageli aitab vaid ajutiselt, kirjutasin lähemalt artiklis kassi ja koera mikrobioom ning nahahaigused.
Kust põhjuse otsimist alustada?
Kroonilise sügeluse põhjuse leidmiseks ei ole tavaliselt ühte analüüsi, mis annaks kohe vastuse. Sageli tuleb võimalikke põhjuseid hinnata sammhaaval.
1Parasiidid
Hinnatakse kirpude, lestade ja teiste välisparasiitide võimalust ning senist parasiiditõrjet.
2Sekundaarsed infektsioonid
Hinnatakse, kas nahal või kõrvades esineb bakteriaalset või pärmseente põhjustatud põletikku.
3Allergilise haiguse võimalus
Kui muud sagedased põhjused on kontrollitud, hinnatakse sümptomite mustrit ja allergilise nahahaiguse võimalust.
4Vajadusel eliminatsioonidieet
Kui anamnees annab põhjust kahtlustada toidureaktsiooni, kasutatakse kontrollitud eliminatsioonidieeti koos hilisema provokatsiooniga.
5Pikaajaline jälgimine
Oluline on hinnata mitte ainult seda, kas ravi aitab, vaid ka seda, kui kaua paranemine kestab ja millal sümptomid uuesti tekivad.
See ei ole universaalne diagnostiline algoritm. Uuringute ja ravikatsete järjekord sõltub konkreetse looma sümptomitest, haigusloost ja kliinilisest läbivaatusest.
Milline on toidu roll?
Kõik krooniliselt sügelevad loomad ei ole toiduallergilised.
Samas on toidureaktsioon osal loomadest sügeluse oluline komponent. Kui anamnees annab selleks põhjust, kuulub diagnostika juurde korralikult planeeritud eliminatsioonidieet.
Eliminatsioonidieet ei tähenda lihtsalt ühe tavatoidu vahetamist teise vastu. See on ajaliselt piiritletud ja kontrollitud diagnostiline protsess, mille juurde kuulub ka hilisem provokatsioon, et hinnata, kas sümptomid tulevad tagasi.
Kas peaksin lihtsalt toitu vahetama?
Juhuslikult erinevate toitude proovimine ei ole sama mis diagnostiline eliminatsioonidieet. Kui soovitakse hinnata toidu võimalikku rolli sügeluses, peab dieet olema piisavalt kontrollitud, et selle tulemust oleks võimalik tõlgendada.
Järjest erinevate tavatoitude proovimine muudab hilisema diagnostika hoopis keerulisemaks.
Allergia ja toidutalumatuse erinevustest saad lugeda artiklist allergia või toidutalumatus.
Aga soolestiku mikrobioom?
Naha, immuunsüsteemi ja soolestiku vahelised seosed on aktiivne uurimisvaldkond. Mikrobioom osaleb immuunsüsteemi arengus ja regulatsioonis ning allergiliste haiguste puhul uuritakse nii naha kui ka soolestiku mikroobikooslusi.
Samas ei saa sellest järeldada, et krooniline sügelus oleks lihtsalt „halva mikrobioomi“ tagajärg.
Looma tuleb vaadata tervikuna.
Need valdkonnad on omavahel seotud — mitte üksteisele järgnev põhjuslik ahel.
Seetõttu on seedetrakti sümptomite, toitumise ja ravimikasutuse ajalugu kroonilise nahaprobleemi hindamisel oluline osa tervikpildist.
Kuidas kroonilise sügeluse põhjust otsitakse?
Kroonilise sügeluse hindamisel on oluline teada:
- millal probleem algas;
- kus loom ennast sügab või lakub;
- kas sümptomid on hooajalised või aastaringsed;
- mida loom sööb;
- millist parasiiditõrjet kasutatakse;
- kas esineb korduvaid kõrvapõletikke;
- kas esineb oksendamist või kõhulahtisust;
- milliseid ravimeid on kasutatud;
- kui hästi ravi aitas;
- kui kiiresti probleem pärast ravi tagasi tuli.
Sageli annab just sümptomite ajalugu rohkem informatsiooni kui üksik analüüs.
Eesmärk ei ole ainult sügelust peatada
Tugevalt sügelev loom vajab sügelusele leevendust. Pidev kratsimine kahjustab nahka ja vähendab looma heaolu.
Kroonilise või korduva probleemi puhul tuleb aga lisaks küsida:
Miks sügelus ikka tagasi tuleb?
Mõnikord on põhjus suhteliselt lihtsalt tuvastatav. Teinekord on tegemist pikaajalise allergilise haigusega, mida ei saa lõplikult kõrvaldada, kuid mida saab hästi kontrollida.
Eesmärk on võimalikult täpselt välja selgitada, millised tegurid just selle looma sügelust põhjustavad või võimendavad.
Millal vajab loom kliinilist läbivaatust?
Videonõustamine sobib hästi haigusloo, varasemate uuringute, ravi ja toitumise terviklikuks ülevaatamiseks. Mõnes olukorras on aga vaja looma kohapeal uurida.
Kliiniline läbivaatus on eriti oluline, kui esineb:
- tugev või kiiresti süvenev sügelus;
- ulatuslik nahapunetus;
- valulik nahk;
- märguvad või mädased nahakahjustused;
- halb lõhn nahalt või kõrvadest;
- tugev kõrvavalu;
- enese vigastamine kratsimise või närimise tõttu;
- üldseisundi halvenemine;
- seletamatu kaalulangus või muud üldsümptomid.
Sellises olukorras ei asenda videonõustamine looma kliinilist läbivaatust.
Kas sinu lemmiku sügelus tuleb ikka tagasi?
Kui ravi aitab ainult ajutiselt, saame kõigepealt üle vaadata, millal probleem algas, mida on juba uuritud ja ravitud, mida loom sööb ning milline on olnud ravivastus.
Videonõustamine ei asenda vajadusel looma kliinilist läbivaatust ega diagnostilisi uuringuid. Vajadusel tuleb pöörduda kohapealse loomaarsti või dermatoloogi poole.
Korduma kippuvad küsimused
Loe ka
5 asja, mida oma kassil ja koeral kord kuus jälgida
Saada endale tasuta kontroll-leht ja praktilised juhised, mis aitavad kassi ja koera tervises muutusi märgata enne, kui need probleemiks kasvavad.