Kassi ja koera mikrobioom ning nahahaigused

Kui see tasakaal häirub, suureneb tõenäosus, et tekivad sügelus, punetus, kõrvapõletikud, käppade lakkumine, bakteriaalsed nahapõletikud või pärmseente liigne paljunemine.

Just seetõttu on korduva nahahaiguse puhul oluline vaadata kaugemale kui ainult naha pinnale. Kroonilise sügeluse võimalikest põhjustest ja nende välistamisest kirjutasin lähemalt artiklis miks koer või kass pidevalt sügeleb.

Mikrobioom on organismis ja selle pinnal elavate mikroorganismide kooslus: bakterid, pärmseened ja teised mikroobid, kes elavad nahal, kõrvades, limaskestadel ja seedetraktis.

Bakterid ja pärmseened:

• toetavad naha ja limaskestade kaitsevõimet;
• mõjutavad immuunsüsteemi;
• takistavad haigustekitajate liigset paljunemist;
• osalevad seedimises ja ainevahetuses;
• toodavad põletikureaktsioone mõjutavaid aineid.

Terve mikrobioom ei tähenda mikroobide puudumist, vaid tasakaalus mikroobikooslust.

Kui see tasakaal nihkub — mõned liigid kaovad, teised hakkavad domineerima — nimetatakse seda düsbioosiks. Düsbioos ei ole eraldi diagnoos, vaid seisund, mis mõjutab naha ja soolestiku talitlust ning süvendab sageli haiguse kulgu. Lähemalt kirjutasin sellest artiklis lemmiku mikrobioom ja tervis.

Terve koera ja kassi nahal elavad loomulikult bakterid ja pärmseened. Nende hulka kuuluvad näiteks stafülokokid ja Malassezia pärmseened. Nende olemasolu ei ole haiguse tunnus.

Probleem tekib siis, kui nahabarjäär või naha keskkond muutub — nahk on kuiv või liiga rasune, esineb põletik, niiskus, kriimustused või muutunud rasunäärmete töö. Sellises keskkonnas hakkavad mõned mikroorganismid domineerima.

Tagajärjena tekivad:

• bakteriaalsed nahapõletikud;
• Malassezia dermatiit;
• korduvad kõrvapõletikud;
• rasune nahk;
• ebameeldiv lõhn;
• sügelus.

Mikroob ise ei ole alati kogu haiguse põhjus. Oluline on mõista, miks naha normaalne keskkond on muutunud.

Koera atoopiline dermatiit on krooniline allergiline nahahaigus, mille juures on nahabarjäär nõrgem ja immuunreaktsioon tugevam. Sellisel nahal muutub ka mikroobikooslus: mitmekesisus väheneb ja üksikud liigid, näiteks stafülokokid või Malassezia, saavad eelise.

See loob ringi, mis toidab iseennast:

Sarnased mehhanismid on olulised ka kassi allergiliste nahahaiguste puhul, kus sügelemine, kriimustamine ja pidev lakkumine kahjustavad barjääri ja muudavad naha keskkonda. Selle kohta loe lähemalt artiklist allergia või toidutalumatus.

Naha ja soolestiku vahelist seost nimetatakse soolestiku–naha teljeks. Soolestiku mikroorganismid mõjutavad:

• immuunregulatsiooni;
• põletikku;
• soolebarjääri;
• toitainete ainevahetust;
• mikroobide toodetud metaboliite.

Soolestiku mikrobioomis toimuvad muutused mõjutavad kogu organismi immuun- ja põletikutasakaalu, sealhulgas naha seisundit.

Praktikas näen sageli, et samal loomal esinevad koos:

• sügelus;
• kõrvapõletikud;
• käppade lakkumine;
• pehme väljaheide;
• kõhulahtisus;
• oksendamine;
• gaasid;
• tundlikkus toidumuutuste suhtes.

Kui kroonilise nahaprobleemiga kaasnevad ka seedetrakti sümptomid, tasub nahka ja soolestikku hinnata ühe tervikuna.

Toit on üks tugevaim soolestiku mikrobioomi kujundaja. Seetõttu kuulub kroonilise nahaprobleemi hindamise juurde ka toitumise ülevaatamine:

• põhitoit;
• valguallikad;
• maiused;
• toidulisandid;
• varasemad dieedimuutused;
• väljaheite kvaliteet;
• seedetrakti sümptomid;
• antibiootikumide kasutamise ajalugu.

Toitumist ei tasu vaadata ainult võimaliku toiduallergia seisukohalt. See mõjutab ka soolestiku mikrobioomi ja organismi ainevahetust.

Menüü hindamise põhimõtted olen kirja pannud artiklis kuidas valmistada koerale saagipõhist toortoitu.

Bakteriaalse nahapõletiku korral on antibiootikum või lokaalne antimikroobne ravi sageli vajalik. See ravib infektsiooni, kuid ei eemalda kordumise põhjust.

Ravimite mõjust mikrobioomile ja taastumisele kirjutasin täpsemalt artiklis ravimid mikrobioomi taastamise ajal.

Malassezia kuulub normaalse naha mikrobioomi juurde. Kui naha keskkond muutub — rohkem rasu, niiskust, põletikku või muutunud barjäär — paljuneb see pärmseen liigselt.

Tüüpilised sümptomid:

• sügelus;
• rasune nahk;
• naha tumenemine;
• tugev lõhn;
• kõrvapõletik;
• käppade lakkumine.

Korduva Malassezia puhul tuleb küsida, miks naha keskkond muutus pärmseenele soodsaks.

Korduva nahahaiguse käsitlus koosneb mitmest osast korraga:

• nahabarjääri toetamine;
• sekundaarsete infektsioonide ravi;
• allergilise põletiku kontroll;
• sobiva toitumise leidmine;
• seedetrakti hindamine;
• antibiootikumide põhjendatud kasutamine;
• soolestiku mikrobioomi toetamine;
• keskkonnategurite hindamine.

Mikrobioomi toetamine on üks osa terviklikust raviplaanist, mitte eraldiseisev imeravi.