Mikrobioom
Rooja siirdamine kassil
Fekaalmikrobioota siirdamine (FMT) tähendab terve doonorlooma soolemikroobide viimist patsiendi soolestikku. Väikeloomadel kaalutakse seda eelkõige püsiva kõhulahtisuse ja antibiootikumide järgse düsbioosi korral, kui tavapärane ravi ei ole aidanud. Doonori tervis ja parasiidivabadus on kriitilise tähtsusega ning tõenduspõhisus on veel arenev.
Haige kassi mikrobioomi taastamine algab tervest doonorist.
Rektaalne rooja siirdamine — mis see on?
Fekaalmikrobioota siirdamise (FMT) eesmärk on viia terve doonori soolestiku mikroobikooslus patsiendi seedetrakti, et toetada tasakaalu taastumist.
Kassidel ja koertel kaalutakse FMT-d valitud krooniliste või korduvate seedetraktiprobleemide korral loomaarsti hinnangu alusel.
Millal on FMT-st abi?
Loomaarst kaalub FMT-d näiteks järgmistes olukordades:
- pikaajaline või korduv kõhulahtisus;
- korduvad seedetrakti häired;
- väljendunud düsbioos;
- olukorrad, kus tavapärane ravi ja toitumise korrigeerimine ei ole andnud piisavat tulemust.
FMT ei ole universaalne ravi ega asenda diagnoosimist. Sobivust hindab loomaarst iga looma puhul eraldi.
Kuidas protseduur toimub?
Sobiva doonori väljaheitest valmistatakse mikroobiderikas preparaat, mis viiakse retsipiendi seedetrakti. Rektaalne manustamine pehme kateetri abil on üks levinud meetoditest.
Protseduur ise on enamasti lühike. Tulemust hinnatakse sümptomite, väljaheite kvaliteedi ja looma üldise enesetunde põhjal.
Miks on doonori valik nii oluline?
Doonor peab olema kliiniliselt terve. Ainult väliselt terve välimus ei kinnita sobivust — väljaheites esinevad sageli parasiidid, patogeensed bakterid või muud riskitegurid — seetõttu tehakse enne kasutamist alati laboriuuringud.
Seetõttu põhineb doonori sobivus tervisehindamisel ja laboriuuringutel. Kassidoonori uuringud hõlmavad siseparasiitide, Giardia, Tritrichomonas’e, Salmonella ja Campylobacter’i uuringuid ning FIV- ja FeLV-teste. Täpne uuringukava sõltub doonori eluviisist.
Kas sinu kass sobib doonoriks?
Terve kassi omanik saab anda väärtusliku vabatahtliku panuse. Doonorlus ei tähenda siiski, et iga terve kass automaatselt sobib — sobivust tuleb enne kasutamist kontrollida.
Vabatahtlik panus tähendab tavaliselt:
- oma kassi tervise ja väljaheite jälgimist;
- ennetava roojauuringu tegemist kaks korda aastas;
- täpseid andmeid toitumise, ravimite ja tervise kohta;
- värske proovi kogumist loomaarsti juhiste järgi.
Kui sinu kass on terve ja soovid teada, kas ta sobib mikrobioota doonoriks, võta ühendust.
Miks teha ennetav roojauuring kaks korda aastas?
Ennetav roojauuring on soovitatav teha kaks korda aastas ka siis, kui kass näib terve.
Osa sooleparasiite ja muid leide esineb ilma nähtavate sümptomiteta. Regulaarne uuring aitab hinnata kassi enda tervist ja on doonorkassi puhul eriti oluline.
Toortoidu kasutamine ei tähenda automaatselt haigust ega doonoriks sobimatust. Kuna toores loomne materjal kannab mikroobe, on doonori sõeluuring eriti tähtis. Rahvusvahelised soovitused näevad tervele täiskasvanud kassile ette vähemalt kaks roojauuringut aastas (CAPC).
Kuidas edasi toimida?
Kui kassil esineb kroonilisi või korduvaid seedehäireid, tuleb esmalt hinnata probleemi põhjust, toitumist ja soolestiku seisundit. Valitud juhtudel on FMT osa raviplaanist.
Vaata tervikpilti: kuidas toit, mikrobioom ja organismi vastupanuvõime omavahel seotud on.
5 asja, mida oma kassil ja koeral kord kuus jälgida
Saada endale tasuta kontroll-leht ja praktilised juhised, mis aitavad kassi ja koera tervises muutusi märgata enne, kui need probleemiks kasvavad.