Mikrobioom
Rooja siirdamine kassil
Haige kassi mikrobioomi taastamine algab tervest doonorist.
Rektaalne rooja siirdamine — mis see on?
Fekaalmikrobioota siirdamise (FMT) eesmärk on viia terve doonori soolestiku mikroobikooslus patsiendi seedetrakti, et toetada tasakaalu taastumist.
Kassidel ja koertel võib FMT-d kaaluda valitud krooniliste või korduvate seedetraktiprobleemide korral loomaarsti hinnangu alusel.
Millal võib FMT-st abi olla?
Loomaarst võib FMT-d kaaluda näiteks järgmistes olukordades:
- pikaajaline või korduv kõhulahtisus;
- korduvad seedetrakti häired;
- väljendunud düsbioos;
- olukorrad, kus tavapärane ravi ja toitumise korrigeerimine ei ole andnud piisavat tulemust.
FMT ei ole universaalne ravi ega asenda diagnoosimist. Sobivust hindab loomaarst iga looma puhul eraldi.
Kuidas protseduur toimub?
Sobiva doonori väljaheitest valmistatakse mikroobiderikas preparaat, mis viiakse retsipiendi seedetrakti. Rektaalne manustamine pehme kateetri abil on üks võimalikest meetoditest.
Protseduur ise on enamasti lühike. Tulemust hinnatakse sümptomite, väljaheite kvaliteedi ja looma üldise enesetunde põhjal.

Miks on doonori valik nii oluline?
Doonor peab olema kliiniliselt terve. Ainult väliselt terve välimus ei kinnita sobivust — väljaheites võivad esineda parasiidid, patogeensed bakterid või muud riskitegurid.
Seetõttu põhineb doonori sobivus tervisehindamisel ja laboriuuringutel. Kassidoonori uuringud võivad hõlmata siseparasiitide, Giardia, Tritrichomonas’e, Salmonella ja Campylobacter’i uuringuid ning FIV- ja FeLV-teste. Täpne uuringukava sõltub doonori eluviisist.
Kas sinu kass võiks olla doonor?
Terve kassi omanik saab anda väärtusliku vabatahtliku panuse. Doonorlus ei tähenda siiski, et iga terve kass automaatselt sobib — sobivust tuleb enne kasutamist kontrollida.
Vabatahtlik panus tähendab tavaliselt:
- oma kassi tervise ja väljaheite jälgimist;
- ennetava roojauuringu tegemist kaks korda aastas;
- täpseid andmeid toitumise, ravimite ja tervise kohta;
- värske proovi kogumist loomaarsti juhiste järgi.
Kui sinu kass on terve ja soovid teada, kas ta võiks sobida mikrobioota doonoriks, võta ühendust.
Miks teha ennetav roojauuring kaks korda aastas?
Ennetav roojauuring on soovitatav teha kaks korda aastas ka siis, kui kass näib terve.
Osa sooleparasiite ja muid leide võib esineda ilma nähtavate sümptomiteta. Regulaarne uuring aitab hinnata kassi enda tervist ja on doonorkassi puhul eriti oluline.
Toortoidu kasutamine ei tähenda automaatselt haigust ega doonoriks sobimatust. Kuna toores loomne materjal võib kanda mikroobe, on doonori sõeluuring aga eriti tähtis. Rahvusvahelised soovitused näevad tervele täiskasvanud kassile ette vähemalt kaks roojauuringut aastas (CAPC).
Kuidas edasi toimida?
Kui kassil esineb kroonilisi või korduvaid seedehäireid, tasub esmalt hinnata probleemi põhjust, toitumist ja soolestiku seisundit. FMT võib olla valitud juhtudel osa raviplaanist.