Kas sinu koera või kassi tervis algab ravimist või eluviisist?

Kui koer või kass jääb ägedalt haigeks, on ravi vajalik ja mõnikord elupäästev. Antibiootikum, valuvaigisti, operatsioon või kiire diagnostika võivad olla ainus õige valik.

Teine olukord on see, kui sama probleem tuleb ikka ja jälle tagasi: pehme roe, korduv oksendamine, sügelus, kõrvapõletik, kuseteede vaevused või kõikuv söögiisu. Siis ei ole küsimus enam ainult selles, kuidas ravida, vaid ka selles, miks probleem taastub.

Kas me ravime põhjust või ainult selle nähtavat tagajärge?

Seedetrakt, immuunsüsteem, nahk, maks, närvisüsteem ja ainevahetus ei tööta üksteisest eraldi. Nad vahetavad pidevalt signaale: seedimine mõjutab ainevahetust, soolestiku keskkond mõjutab immuunvastust, immuunvastus mõjutab nahka, stress mõjutab seedimist.

Seetõttu võib üks ja sama tasakaaluhäire avalduda eri aegadel erinevate sümptomitena. Kui vaadata iga sümptomit ainult eraldi, jääb muster märkamata.

Kass on kohustuslik lihasööja: tema seedimine ja ainevahetus on kohastunud loomsel toidul põhinevaks toidulauaks ning ta sõltub loomsest toidust pärinevatest toitainetest.

Koer on toitumiselt paindlikum ja talub mitmekesisemat menüüd, kuid ka tema seedesüsteem on kujunenud eelkõige loomse toidu kasutamiseks.

Evolutsioon ei anna valmis retsepti, kuid annab hea lähtekoha: see aitab hinnata, milline toit sobib kokku selle organismi füsioloogiaga.

Milline toit sobib kõige paremini selle organismiga, mis loomal tegelikult on?

Toidust räägitakse tavaliselt kalorite ja toitainete keeles. Tegelikult kujundab toit iga päev kogu seedetrakti töökeskkonda. Toit mõjutab:

• seedimist;
• väljaheite koostist;
• soolestiku keskkonda;
• mikroobikooslust;
• soolebarjääri;
• immuunregulatsiooni;
• ainevahetust.

See ei tähenda, et toit seletaks ära kõik haigused. See tähendab, et toit on üks igapäevastest tingimustest, mida saab teadlikult valida.

Saagipõhine toitmine ei tähenda lihtsalt toore liha andmist. Eesmärk on jäljendada terve saaklooma toitainelist koostist, kuhu kuuluvad:

• lihaskude;
• süda ja muud organid;
• maks;
• söödav luu või muu sobiv mineraalainete allikas;
• rasvkude;
• vajadusel teised tervikliku saagi osad.

Soolestikus elab suur mikroorganismide kooslus, mis osaleb organismi igapäevases töös:

• toitainete ainevahetuses;
• soole limaskesta talitluses;
• immuunsüsteemi regulatsioonis;
• ainevahetusproduktide tootmises.

Kui kooslus muutub ühekülgseks või ebastabiilseks, nimetatakse seda düsbioosiks. Düsbioosi seostatakse mitmete seedetrakti ja naha probleemidega, kuid mikrobioomi muutus ei ole automaatselt haiguse põhjus – see võib olla ka haiguse või ravi tagajärg, mõnikord mõlemat korraga.

Mikroobid elavad sellest, mis soolestikku jõuab. Toidu koostis, seeduvus, niiskus ja struktuur kujundavad seetõttu tugevalt seda, millised mikroobid soolestikus kasvavad ja milliseid ainevahetusprodukte nad toodavad.

Just seepärast ei saa mikrobioomist rääkida toitumisest eraldi – ega toitumisest rääkida mikrobioomi arvestamata.

Üks ilmekas näide on fekaalmikrobioota siirdamine ehk FMT, mille puhul viiakse terve doonorlooma soolemikroobid patsiendi soolestikku. Väikeloomadel kaalutakse seda valitud juhtudel, näiteks püsiva kõhulahtisuse või antibiootikumide järgse düsbioosi korral.

• see ei ole imeravi;
• teaduslik alus koertel ja kassidel alles areneb;
• kuid selle kasutamine näitab, et mikrobioomil on kliiniline tähtsus.

Kui mikrobioomi taastamiseks võib mõnikord olla vaja sekkumist, siis mis kujundab seda mikrobioomi iga päev enne haiguse tekkimist?

Loomulik vastupanuvõime tähendab organismi enda regulatsioonivõimet. Terve organism suudab:

• põletikku käivitada ja õigel ajal lõpetada;
• kudesid taastada;
• soolebarjääri säilitada;
• mikroorganismide hulka kontrolli all hoida;
• sisemist tasakaalu hoida.

See ei ole vastand veterinaarmeditsiinile ega tähenda ravist loobumist. See tähendab, et organismi enda toimimisvõime on osa ravi tulemusest.

Praktikas täiendavad üksteist:

• ravimid;
• diagnostika;
• operatsioonid;
• toitumine;
• kehakaal;
• mikrobioom;
• liikumine;
• stressi vähendamine.

Ravi tegeleb praeguse probleemiga. Igapäevased tingimused mõjutavad seda, kui hästi organism ravile reageerib ja kui tõenäoliselt probleem kordub.

Mida saame teha, et organismil oleks võimalikult head tingimused normaalseks toimimiseks?

Kõige lihtsam algus on käia oma lemmiku puhul läbi kuus küsimust.

1. 1Kas toit vastab looma bioloogilistele vajadustele?
2. 2Kas seedimine on tegelikult normaalne?
3. 3Kas esineb korduvaid sümptomeid, mida on hakatud pidama tavaliseks?
4. 4Kas probleemid taastuvad pärast ravi?
5. 5Kas kehakaal ja lihasmass on sobivad?
6. 6Kas tervise ajaloos on korduv muster?

Ükski toitmisviis, toidulisand ega elustiilimuudatus ei kaota haiguste riski. Geneetika, vanus, juhus ja keskkond mängivad alati rolli ning osa haigusi tekib ka väga hästi hoitud loomal.

Küll saame mõjutada tingimusi, milles organism iga päev töötab – ja korduvate probleemide puhul on see sageli kõige mõttekam koht, kust alustada.

Küsimus ei ole ainult selles, mida panna koera või kassi kaussi. Küsimus on selles, milliseid tingimusi me tema organismile päev päeva järel loome.